Nonii, eile siis pidin lõpuks endale ikkagi kindad ostma, sest hoolimata vahelduvast päikesepaistest on ilmad ikka vägagi külmaks ja tuuliseks läinud.. Lisaks taipasin miskihetk kütte ka sisse lülitada, nii et siinses kivimajas veel täiesti ära külmunud ka pole ;) Tegelikult on asjalood sellised, et minu 28 kilosesse reisipagasisse augusti lõpus ei mahtunud väga palju asju ning sellega seoses on enamus mu talveasjadest ikka veel Eestis. Õnneks tulen nädala aja pärast tagasi Eestisse ja saan kõik villased sokid/sallid/mütsid, jms soojad asjad siis kaasa võtta.
Vahepeal on niipalju veel toimunud, et eelmine laupäev oli nö ametlik kooli semestrialguse pidu, millele eelnevalt me kahe kursakaaslase ühikas teiste koolikaaslastega soojendust tegime. Ühikas ise oli päris lahe, kõigil eraldi toad miniköögi ja Taani mõistes suhteliselt suurte vannitubadega, ning all keldrikorrusel oli siis suur nö peoruum, kuhu siis enamus ühika ca 30nest elanikust nädalavahetustel kogunevad. Kokkuvõttes oli väga lahe õhtu, ainult et soojenduse ja ühika osa oli kõvasti parem. Õhtu parimaid osasid oli muidugi 15-20 inimesega jalgratastega peopaika sõit. Ning minu pisut shvipsis leedukast kursakaaslane suutis muidugi juba esimese nurga peal ühte parkivat autot mitte märgata ja sellele otsa sõita.. ;) Pühapäeval kutsusin eestlased külla, et oma uut elamist siis näidata ning oli mõnus lõunasöök pannkookidega ;)
Nädala sees sain veel Hellega (see Ecuadori vabatahtlik siis) kokku, enne kui ta siis Hispaaniasse Costa Bravasse kuuks ajaks giidindust/turismi õppima läheb. Kuna see nö giidikool pidi Skandinaavias väga tuntud olevat (see on ainult skandinaavlastele), siis loodab ta pärast enamvähem kohe giidina tööd leida ning järgmise kooliaasta alguseni tööd teha. Igastahes oli mul kolmapäeval ka taani keele tund ning käisime Hellega ligi tund aega erinevad häädlusülesanded läbi, nii et pärast oli klassis poole lihtsam.. Taani keelest niipalju, et kui tegelikult olla saksa ja inglise keelt natuke õppinud, siis sõnad ja keel ise väga rasked polegi ning ainuke probleem ongi hääldus..
Eile oli meil Social Committeega lõpuks Lars'i juures väike kokkusaamine ning pärast seda läksime kooli klubisse nimega Nexus, mis on tegelikult kohvik ning igal neljapäeval siis klubiks muutub. Selles mõttes on selles grupis päris mõnus olla, sest saab oma kursakaaslastega paremini tuttavaks. Õhtu naelaks oli itaallasest kursakaaslane Fabio, kelle Taani elu kohati väga naljakas tundub olevat. Nimelt pole ta inglise keel just kõige parem ja siis kasutab ta asjade seletamisel väga tihti kehakeelt. Eriti naljakas on see, kui ta mõne uue sõna inglise keeles ära õpib, siis küsib ta väga tugeva aktsendiga "... and how do you spell it??" Igastahes tema lugu oli selline, et kui ta koolilt vastuvõtmise puhul kirja sai, siis ta ei saanud sellest korralikult aru ning ka terminist "Conditionally Accepted", sest tal oli ainepunkte puudu. Suurest õnnest, et on nüüd kooli sisse saanud, lendas ta kohe Kopenhaagenisse omale elukohta otsima ning siis samaaegselt otsustas igaks juhuks ka koolist läbi käia. Ja Admission Office-isse jõudes sai siis ta teada, et mis see "Conditionally Accepted" siiski tähendab. Ta oli varem ka Bocconisse, oma varasemasse ülikooli, sisse saanud, aga nähes, et ta Taani sai, ütles sellest kohast 2 päeva varem ära. Igastahes ei osanud keegi CBSist täpselt öelda, et mis ta shansid nüüd sisse saada on ning tagasi Itaaliasse minnes läks ta Bocconisse ning seletas, et on teinud suure vea ning ikka tahab sinna minna. Bocconist öeldi siis, et sellistel puhkudel on neil selline tingimus, et tudengid peavad maksma 2000 EUR, et neid uuesti nimekirja pandaks. Maksnud selle siis kiiresti ära, tuli Fabiole 2 päeva pärast CBSist kiri, et ta on ikkagi täielikult vastu võetud (sest meie eriala puhul need Organizationi lisaained nii olulised pole ning muud tingimused on täidetud). Keeruline lugu, aga elamise leidis ta ka mitte augustis Taanis olles, vaid alles mõned päevad tagasi, aga Hellerupis (mis pole vist enam Kopenhaagengi) ning kusagil keldris ;))) Et selline lugu siis. Nalja oli meil sellega igastahes väga palju...
Täna käisin kesklinnas vaatamas sellist fotonäitust nagu "100 Places to Remember Before They Disappear", kus on siis fotod erinevatest kohtadest maailmas, mida kliima soojenemise tõttu 100 aasta pärast tõenäoliselt enam ei ole. Päris muljetavaldav näitus oli. Lisaks on World Press Photo 2009 näitus tänasest Kopenhaagenis. Quitos oli see tasuta, siin aga maksab 40 DKK. Ja muidugi oleks peaaegu ära unustanud - kuna siin oli Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustamas, et kus toimuvad 2016. aasta Olümpiamängud, siis oli linnas lisaks teistele tähtsatele tegelastele ka Obama oma naisega ning Oprah Winfrey. Terve päeva olid olümpialinna valimise raames Raekoja platsil erinevad esinejad ning fotonäituselt tagasi tulles nägin ka live'is Aquat "Barbie Girl"-i esitamas ;)
Vot nii. Olen oma kollase kaardi (nö haigekassa kaart) lõpuks kätte saanud ning ootan ka pangakaarti. St lepingu tagasisaatmisega sain juba hakkama ;)
Tervitustega!
Vahepeal on niipalju veel toimunud, et eelmine laupäev oli nö ametlik kooli semestrialguse pidu, millele eelnevalt me kahe kursakaaslase ühikas teiste koolikaaslastega soojendust tegime. Ühikas ise oli päris lahe, kõigil eraldi toad miniköögi ja Taani mõistes suhteliselt suurte vannitubadega, ning all keldrikorrusel oli siis suur nö peoruum, kuhu siis enamus ühika ca 30nest elanikust nädalavahetustel kogunevad. Kokkuvõttes oli väga lahe õhtu, ainult et soojenduse ja ühika osa oli kõvasti parem. Õhtu parimaid osasid oli muidugi 15-20 inimesega jalgratastega peopaika sõit. Ning minu pisut shvipsis leedukast kursakaaslane suutis muidugi juba esimese nurga peal ühte parkivat autot mitte märgata ja sellele otsa sõita.. ;) Pühapäeval kutsusin eestlased külla, et oma uut elamist siis näidata ning oli mõnus lõunasöök pannkookidega ;)
Nädala sees sain veel Hellega (see Ecuadori vabatahtlik siis) kokku, enne kui ta siis Hispaaniasse Costa Bravasse kuuks ajaks giidindust/turismi õppima läheb. Kuna see nö giidikool pidi Skandinaavias väga tuntud olevat (see on ainult skandinaavlastele), siis loodab ta pärast enamvähem kohe giidina tööd leida ning järgmise kooliaasta alguseni tööd teha. Igastahes oli mul kolmapäeval ka taani keele tund ning käisime Hellega ligi tund aega erinevad häädlusülesanded läbi, nii et pärast oli klassis poole lihtsam.. Taani keelest niipalju, et kui tegelikult olla saksa ja inglise keelt natuke õppinud, siis sõnad ja keel ise väga rasked polegi ning ainuke probleem ongi hääldus..
Eile oli meil Social Committeega lõpuks Lars'i juures väike kokkusaamine ning pärast seda läksime kooli klubisse nimega Nexus, mis on tegelikult kohvik ning igal neljapäeval siis klubiks muutub. Selles mõttes on selles grupis päris mõnus olla, sest saab oma kursakaaslastega paremini tuttavaks. Õhtu naelaks oli itaallasest kursakaaslane Fabio, kelle Taani elu kohati väga naljakas tundub olevat. Nimelt pole ta inglise keel just kõige parem ja siis kasutab ta asjade seletamisel väga tihti kehakeelt. Eriti naljakas on see, kui ta mõne uue sõna inglise keeles ära õpib, siis küsib ta väga tugeva aktsendiga "... and how do you spell it??" Igastahes tema lugu oli selline, et kui ta koolilt vastuvõtmise puhul kirja sai, siis ta ei saanud sellest korralikult aru ning ka terminist "Conditionally Accepted", sest tal oli ainepunkte puudu. Suurest õnnest, et on nüüd kooli sisse saanud, lendas ta kohe Kopenhaagenisse omale elukohta otsima ning siis samaaegselt otsustas igaks juhuks ka koolist läbi käia. Ja Admission Office-isse jõudes sai siis ta teada, et mis see "Conditionally Accepted" siiski tähendab. Ta oli varem ka Bocconisse, oma varasemasse ülikooli, sisse saanud, aga nähes, et ta Taani sai, ütles sellest kohast 2 päeva varem ära. Igastahes ei osanud keegi CBSist täpselt öelda, et mis ta shansid nüüd sisse saada on ning tagasi Itaaliasse minnes läks ta Bocconisse ning seletas, et on teinud suure vea ning ikka tahab sinna minna. Bocconist öeldi siis, et sellistel puhkudel on neil selline tingimus, et tudengid peavad maksma 2000 EUR, et neid uuesti nimekirja pandaks. Maksnud selle siis kiiresti ära, tuli Fabiole 2 päeva pärast CBSist kiri, et ta on ikkagi täielikult vastu võetud (sest meie eriala puhul need Organizationi lisaained nii olulised pole ning muud tingimused on täidetud). Keeruline lugu, aga elamise leidis ta ka mitte augustis Taanis olles, vaid alles mõned päevad tagasi, aga Hellerupis (mis pole vist enam Kopenhaagengi) ning kusagil keldris ;))) Et selline lugu siis. Nalja oli meil sellega igastahes väga palju...
Täna käisin kesklinnas vaatamas sellist fotonäitust nagu "100 Places to Remember Before They Disappear", kus on siis fotod erinevatest kohtadest maailmas, mida kliima soojenemise tõttu 100 aasta pärast tõenäoliselt enam ei ole. Päris muljetavaldav näitus oli. Lisaks on World Press Photo 2009 näitus tänasest Kopenhaagenis. Quitos oli see tasuta, siin aga maksab 40 DKK. Ja muidugi oleks peaaegu ära unustanud - kuna siin oli Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustamas, et kus toimuvad 2016. aasta Olümpiamängud, siis oli linnas lisaks teistele tähtsatele tegelastele ka Obama oma naisega ning Oprah Winfrey. Terve päeva olid olümpialinna valimise raames Raekoja platsil erinevad esinejad ning fotonäituselt tagasi tulles nägin ka live'is Aquat "Barbie Girl"-i esitamas ;)
Vot nii. Olen oma kollase kaardi (nö haigekassa kaart) lõpuks kätte saanud ning ootan ka pangakaarti. St lepingu tagasisaatmisega sain juba hakkama ;)
Tervitustega!

No comments:
Post a Comment