Cumbaya y mi familia

CUMBAYA
Cumbaya, mis on Quito üks äärelinnadest ning asub 20 min bussisõidu kaugusel, on hetkel siis minu elukohaks. Kuna siin asub Ecuadori parim ülikool, siis sellega seoses on siin näha ka väga palju kontraste rikaste ja vaeste vahel. Nimelt ülikooli ning ka Quito läheduse tõttu on siia kolinud paljud rikkad pered, kelle villad koos kõrgete aedade ja turvameestega hõivavad Cumbaya ühe osa. Teine osa (või siis ülejäänud, sest ma ei hooma seda linna veel täielikult) kuulub nö. lihtrahvale ning kõvasti vaesematele inimestele. Cumbayas, nagu kõigis teistes Ecuadori linnakestes/asulates, on oma neljakandiline väljak purskkaevuga, mille kõrval asub kirik. Kirik on ilus valge ning ma arvan, et ühel pühapäeval käin koos oma Ecuadori perega seal ka ära..

Cumbayasse sisenemisel tuleb läbi sõita suurest nö. kommertstänavast, kus on kõik suuremad poed, hiiglaslik Supermaxi supermarket, MacDonalds, iStore, KFC, pangad, kohvikud jne. Väga USAlik. Sellest umbes 5 minuti tee kaugusel läbi villade “regiooni” asub keskus hispaaniakeelse nimega “Nurk” ning Juliana (minu naaber ja vabatahtlik Saksamaalt) näitas, kust saab osta musta leiba ning head kohvi ;)

ECUADORI PERE
“Mi casa es tu casa”

Minu kodu Ecuadoris asub nüüd aadressil Fransisco de Orellana y Tajamar, casa 1130, Cumbaya, Quito, Ecuador, familia Castro Tituana.

Elan ühes väikses majakeses ühe vanema abielupaari – Luis Castro ja Merceses Tituana – juures. Mõlemal on vanust ligi 60 aastat ning neil on kolm täiskasvanud tütart, kes on majast välja kolinud. Kaks tütart on abielus ning neil on lapsed, üks tütar teeb kusagil 10-tunnise bussisõidu kaugusel karjääri advokaadina. Kõige rohkem puutun ma kokku nende tütre Tatianaga, kelle pere elab siit kahe maja kaugusel ning kelle juures elab septembrist alates ka Juliana, kes on vabatahtlik Saksamaalt. Julianaga hakkan ma töötama samas koolis. Tatianal ning ta mehel Oscaril on kolm last: 13-aastane Kevin, 9-aastane Dominica ning 6-kuune Oscarito. ;) Lisaks elavad nende kõrval majas Mercedese vanemad – ehk siis pere on niipalju ninapidi koos kui võimalik, aga see on siin suhteliselt tavaline.

Mercedesest ja Luisist niipalju, et nad vähemalt esmase mulje järgi tunduvad väga toredad ja lihtsad inimesed olevat. Eile lugesime Mercedesega kokku, et ma olen kaheksas väljamaalane, kes nende juures elab. Nad mõlemad töötavad ühes koolis, kus nende tütar Tatiana on direktor ning lisaks sellele hoiab Mercedes vahepeal ka lapsi. Mercedes on väga jutukas ning vahepeal võib ta ikka tund aega järjest rääkida, õnneks enamikel juhtudel saan ma ikka jutu põhipoindist aru. ;) Samuti muretseb ta kogu aeg, et kas ma ikka üksi kodus olles midagi söön, jne jne. Luisiga ma nii väga palju ei ole suhelnud, kuna õhtuti kui ma koju olen tulnud läheb ta tavaliselt pärast õhtusööki teleka taha “mi novelat” vaatama (miski Brasiilia seebikas). Esimese asjana, kui ma siia tulin, üritas Luis mulle selgeks teha, et kommunikatsioon on kõige olulisem ning et kui midagi mulle ei meeldi, siis peaksin kohe seda ka ütlema. Lisaks sellele meeldib Luisile kõvasti köögis muusikat kuulata, riisi avokaadoga süüa (päris hea on ;) ) ning erinevat värsket mahla teha (JUGO/mahl/ on siin Ecuadoris üks väga oluline sõna).

Majast niipalju, et olen juba kõigega suhteliselt ära harjunud – alguses küll oli natuke harjumatu, et mu toa lagi on sõna otseses mõttes katus, et seinad kostuvad läbi, jne jne. Samuti kui ühe väga tugeva vihmasaju ajal koju jõudsin, siis kohati lasksid laed vihma läbi, nii et pidin hakkama põrandaid kuivatama.. Aga eks ikka midagi sellist juhtub ning elan üle.. ;)

Tegelikult elan ma võrreldes teistega ühes kõige tagasihoidlikumas ja getomas majas ning samuti on kõik vabatahtlikud suhteliselt erinevates peredes. Osadel peredel on näiteks teenija, kes siis ka tube koristab ning süüa teeb. Jacqueline elab näiteks sellises majas, mida valvavad 4 relvastatud turvameest, aga see on suhteliselt ekstreemne juhtum. Simon elab ühes lihtsas peres, kus ema on kodune ning talle kõik söögikorrad hulgaliselt ette valmistab. Esimene seetõttu kurdab peaaegu iga päev, et kui raske on nii palju süüa, aga ta hispaania keel ei võimalda veel midagi vastu ka öelda, et vähem süüa antaks ;) Kõigil tundub peredega suhteliselt hästi minevat, v.a. Marion, kes pärast oma pere koera ründamist tõenäoliselt pere vahetama hakkab..