Tervitused Ecuadorist siis!
Jõudsin siia kohale selle nädala neljapäeva hommikul ning kõik lennud läksid väga hästi. Ainuke tüütu asi oli Madriidi lennujaamas ligi pool päeva veeta, aga samas sain oma Lonelyplaneti sellel ajal lahti teha. Järgnevalt siis lühikokkuvõte viimaste päevade sündmustest.
Saabudes tuli Gina (meie vastuvõtva organisatsiooni eestvedaja) mulle lennujaama vastu ning pärast lühikest taksosõitu saabusime hosteli laadsesse kompleksi, kus olid teised vabatahtlikud. Mina olin viimane saabujatest ning pärast hommikusööki alustasime poolteist päeva kestva koolitusega, mille jooksul viidi meid kurssi erinevate vabatahtlikuks olemise aspektide, Ecuadori elu-olu, turvalisuse, reisimise, jne-ga.
Jõudsin siia kohale selle nädala neljapäeva hommikul ning kõik lennud läksid väga hästi. Ainuke tüütu asi oli Madriidi lennujaamas ligi pool päeva veeta, aga samas sain oma Lonelyplaneti sellel ajal lahti teha. Järgnevalt siis lühikokkuvõte viimaste päevade sündmustest.
Saabudes tuli Gina (meie vastuvõtva organisatsiooni eestvedaja) mulle lennujaama vastu ning pärast lühikest taksosõitu saabusime hosteli laadsesse kompleksi, kus olid teised vabatahtlikud. Mina olin viimane saabujatest ning pärast hommikusööki alustasime poolteist päeva kestva koolitusega, mille jooksul viidi meid kurssi erinevate vabatahtlikuks olemise aspektide, Ecuadori elu-olu, turvalisuse, reisimise, jne-ga.
Vabatahtlikke on see poolaasta koos minuga kokku 10. Enamus on saksa keelt rääkivad (Bastian, Jan, Veronika ja Marion Saksamaalt, Franziska ja Jaqueline Šveitsist ning Benni Austriast) ning lisaks on kaks rootslast (Simon ja Elin). Grupp on väga tore ning vanuseliselt 19-26 aasta vahel. Lisaks Ginale oli üheks koolitajaks pool aastat Ecuadoris veetnud taanlane Helle, kes on selle aja jooksul väga entusiastlik olnud ning annab nüüd üksinda ühes maakoolis hispaania keeles erinevaid tunde. Orientatsiooni raames pidime linnas ka erinevaid ülesandeid tegema, aga miski protesti tõttu oli sellel õhtul elektrikatkestus ning tavapäraselt megatäis bussidele seisis liiklus mitu tundi..
Reedest alates elame oma peredes. Kogu grupist ainult paar elavad täiesti Quitos, enamus on kusagil väikestes linnakestes pealinna lähedal. Mina olen näiteks Cumbayas, mis on 20 min bussisõidu kaugusel Quitost. Tegu on suhteliselt korraliku linnaga (Ecuadori mõttes) ning siin on ka Ecuadori parim ülikool – samas on ikkagi väga palju kontraste rikaste ning vaeste vahel ning mina elan ühes Cumbaya vaesemas osas. Esmamulje oma peredest ning uutest kodudest on kõigil praegu päris hea – kellel kui tore pere, mis koduloomad/linnud, kes on saanud kusagilt endale WIFI juba hankida, kes õpetab pere lastele juba inglise keelt, jne jne. Simoni perel on näiteks kanad ning kukk, kes tavaliselt poole nelja paiku kirema hakkab ;) Taustaks veel niipalju, et meie grupist umbes pooled ei oska veel hispaania keelt, seega peredega suhtlemine pole just kõige kergem. Sellest esmaspäevast on meil kaks nädalat järjest iga päev kolm tundi hispaania keelt koos miskite ülesannetega/kodutöödega linna peal ning loodetavasti saan selle aja jooksul Quito ka paremini selgeks.
Laupäeval oli meil väljasõit Otavalosse, kus on traditsiooniline Ecuadori turg, lisaks veel käisime ühe vulkaani kraatri juures, traditsioonilist muusikat kuulamas ning värskeid bizcochasid proovimas. Muideks terve päeva ladistas vihma ning oli suhteliselt külm, seega ärge arvake, et ma täitsa kuuma päikese alla sattusin ;)


Kirjutan oma elamisest ja perest järgmistes sissekannetes, aga praeguseks veel viimased tähelepanekud:
Reedest alates elame oma peredes. Kogu grupist ainult paar elavad täiesti Quitos, enamus on kusagil väikestes linnakestes pealinna lähedal. Mina olen näiteks Cumbayas, mis on 20 min bussisõidu kaugusel Quitost. Tegu on suhteliselt korraliku linnaga (Ecuadori mõttes) ning siin on ka Ecuadori parim ülikool – samas on ikkagi väga palju kontraste rikaste ning vaeste vahel ning mina elan ühes Cumbaya vaesemas osas. Esmamulje oma peredest ning uutest kodudest on kõigil praegu päris hea – kellel kui tore pere, mis koduloomad/linnud, kes on saanud kusagilt endale WIFI juba hankida, kes õpetab pere lastele juba inglise keelt, jne jne. Simoni perel on näiteks kanad ning kukk, kes tavaliselt poole nelja paiku kirema hakkab ;) Taustaks veel niipalju, et meie grupist umbes pooled ei oska veel hispaania keelt, seega peredega suhtlemine pole just kõige kergem. Sellest esmaspäevast on meil kaks nädalat järjest iga päev kolm tundi hispaania keelt koos miskite ülesannetega/kodutöödega linna peal ning loodetavasti saan selle aja jooksul Quito ka paremini selgeks.
Laupäeval oli meil väljasõit Otavalosse, kus on traditsiooniline Ecuadori turg, lisaks veel käisime ühe vulkaani kraatri juures, traditsioonilist muusikat kuulamas ning värskeid bizcochasid proovimas. Muideks terve päeva ladistas vihma ning oli suhteliselt külm, seega ärge arvake, et ma täitsa kuuma päikese alla sattusin ;)
Kirjutan oma elamisest ja perest järgmistes sissekannetes, aga praeguseks veel viimased tähelepanekud:
- Quitos (ja vähemalt Andides) on inimesed väga lühikesed; majad on väga madalad ning bussis seistes tunnen ennast väga pikana;
- Igal pool tänavatel jalutavad lahtiselt koerad – enamikel peredel on mitu koera ning keegi ei hoia neid tavaliselt toas;
- Kõrvatropid on väga kasulikud, vähemalt minu maja seinad kostuvad superhästi läbi ning kui magada tahad (k.a. minu unega), siis tasub investeerida kõrvatroppidesse;
- Korralikuma söögi puhul on normaalne, kui taldrikul on riis ja kartul samaaegselt (riisi spagettidega olen ka söönud); muideks, enamike toidukordade puhul on praegu olnud alati vähemalt üks komponent, mida ma ei tea.. ja muidugi, söetabletid on väga kasulikud asjad ;)
- Kohvi on loomulikult lahustuv – isegi kohvikutes..
- Kuna Quito on ikkagi ligi 3 km kõrgusel, siis on tavaline, et esimesel nädalal võib pea valutada, ringi käia, olla väsimus, jne. Mõju on see hakanud avaldama enamikel alles pärast kolmandat päeva.
- Sain uue telefoni – HUAWEI – maksis 40 dollarit ning selle nime ma ei oska ikkagi veel hääldada ;) Enamustel on sama telefon ning valida on 8 helina vahel ;) Uus number siis järgmine: + 593 8 787 0 848
Nüüd aga hüppan bussi peale ning seejärel hispaania keele tundidesse. Katsun jooksvalt siis oma eluolust siia ka kirjutada.
Hasta luego!
*Piltidel: 1) Gina 2) t2navapilt Otavalos 3) traditsiooniliste muusikariistade esitlus
buenos diaz!
ReplyDeleteme pone una cafe con leche por favor :)
Nii tore, et blogid ja hea, et saan sul silmi peal hoida.
Kihvt on see lahustuva kohvi punkt, sest siin down underis on enam vahem sama teema. Ja see, et kukk kireb hommikul kodus.
Lahe, hoian sulle poialt! Ja kui aus olla, siis ma nagin sind tana unes :)
Ciao
Hola! Y yo voy escrever meus comentários aqui em Portonhol, vale?:) Nii saad Brasiilia reisiks valmistuda...;)
ReplyDeleteAga ei siin ega Brasiilias ei õnnestu lahustuvat kohvi küll saada kohvikutes, isegi põlvili viskudes. Nii uhked on nad oma kohvi üle... veider...
Boa sorte! Ma veel vaid mõned päevad siin Portugalis ja paari nädala pärast juba Eestis...
Hei hei!
ReplyDeleteMari: tervitused down underisse! loodan, et l2heb h2sti ;)
Priit: gracias! si, si, puedes escribir en Portonhol - entiendo, entiendo.. :) jah, kohviga on imelik lugu.. t6en miskid paremad kohad La Mariscalis ikkagi pakuvad normaalset kohvi ka. tervitused siis Eestisse ka ;)