Tere üle pika aja!
Päris palju aega on möödas mu viimasest sissekandest, aga tundub, et aeg mu viimasel kahel siinoleku kuul lendab täiega… Kirjutan siis mis siin vahepeal toimunud on.
Üle-eelmisel nädalavahetusel käisime Gina ja vabatahtlikega raftingut tegemas (parvetamas) Santo Domingo de los Coloradoses. Raftingu tasemeks kolm, jõe voolu kiiruseks neli, kokku 25 km. Hoolimata sellest, et ma olen varasemalt päris palju parvetamas käinud, oli päris huvitav. Nimelt kogu 4-tunnise parvetamise ajal lendas vahelduva eduga kahe paadi pealt kokku vette 6 inimest (mina mitte) ning pidin näiteks päris jässakat Benjamini paati tagasi tirima.
Koolis oli nädal pärast õnnetust ikka veel suhteliselt hektiline. Nimelt olid pühapäeval valimised, mis Rafael Correa järjekordselt kinni pani, ning esmaspäeval oli tema uue ametiaja esimene külaskäik meie kooli. Nii et siis oma Ecuadori aja jooksul olen siis ka riigi lihast ja luust presidendi ära näinud. Külaskäik muidugi ajas kogu külakese elevile ning kooli ala oli rahvast ning meediat täis. Samuti lehvisid rohelised Correa kampaania lipud taustaks. President ise jättis oma kohaloleku, kõne, ohvrite perede ja õpilastega suheldes vägagi sümpaatse mulje ning ma ei tea kui palju see näitemäng oli, aga Correa isegi poetas pisara Ecuadori hümni ajal.. Pärast esmaspäevast külaskäiku olid koolis erinevad psühholoogid, samuti üks puuetega inimeste ansambel ning korralikult tööd teha küll ei saanud.
Kuna reede oli 1. mai puhul vaba päev, siis otsustasime Juliane, Simoni, Franziska ja Leaga minna Mindosse pooleteiseks päevaks. Mindo asub ca 3 tunni kaugusel Quitost ning on koht, kus saab teha zipliningut, külastada erinevaid koskesid, vaadelda linde jne. Neljapäeva õhtul majutuskohta pärast suhteliselt normaalses kohas õhtusööki süües saabudes avastasin, et mu kõht viimast ei kannata ning pidin nädala jooksul juba teist korda kõik välja oksendama.. Õnneks pärast tablettide sissejoomist olin hommikuks suhteliselt korras ning päeva alustasime liblikafarmi külastamisega. Pärast seda tegime zipliningut ligi kaks tundi, mis oli väga kihvt. Mõned pildid siis allpool ;)
Päris palju aega on möödas mu viimasest sissekandest, aga tundub, et aeg mu viimasel kahel siinoleku kuul lendab täiega… Kirjutan siis mis siin vahepeal toimunud on.
Üle-eelmisel nädalavahetusel käisime Gina ja vabatahtlikega raftingut tegemas (parvetamas) Santo Domingo de los Coloradoses. Raftingu tasemeks kolm, jõe voolu kiiruseks neli, kokku 25 km. Hoolimata sellest, et ma olen varasemalt päris palju parvetamas käinud, oli päris huvitav. Nimelt kogu 4-tunnise parvetamise ajal lendas vahelduva eduga kahe paadi pealt kokku vette 6 inimest (mina mitte) ning pidin näiteks päris jässakat Benjamini paati tagasi tirima.
Koolis oli nädal pärast õnnetust ikka veel suhteliselt hektiline. Nimelt olid pühapäeval valimised, mis Rafael Correa järjekordselt kinni pani, ning esmaspäeval oli tema uue ametiaja esimene külaskäik meie kooli. Nii et siis oma Ecuadori aja jooksul olen siis ka riigi lihast ja luust presidendi ära näinud. Külaskäik muidugi ajas kogu külakese elevile ning kooli ala oli rahvast ning meediat täis. Samuti lehvisid rohelised Correa kampaania lipud taustaks. President ise jättis oma kohaloleku, kõne, ohvrite perede ja õpilastega suheldes vägagi sümpaatse mulje ning ma ei tea kui palju see näitemäng oli, aga Correa isegi poetas pisara Ecuadori hümni ajal.. Pärast esmaspäevast külaskäiku olid koolis erinevad psühholoogid, samuti üks puuetega inimeste ansambel ning korralikult tööd teha küll ei saanud.
Kuna reede oli 1. mai puhul vaba päev, siis otsustasime Juliane, Simoni, Franziska ja Leaga minna Mindosse pooleteiseks päevaks. Mindo asub ca 3 tunni kaugusel Quitost ning on koht, kus saab teha zipliningut, külastada erinevaid koskesid, vaadelda linde jne. Neljapäeva õhtul majutuskohta pärast suhteliselt normaalses kohas õhtusööki süües saabudes avastasin, et mu kõht viimast ei kannata ning pidin nädala jooksul juba teist korda kõik välja oksendama.. Õnneks pärast tablettide sissejoomist olin hommikuks suhteliselt korras ning päeva alustasime liblikafarmi külastamisega. Pärast seda tegime zipliningut ligi kaks tundi, mis oli väga kihvt. Mõned pildid siis allpool ;)
Sellele nädalale järgneval laupäeval korraldasime Simoni ja Juliaga Theresia korteris suure sünnipäevapeo. Teemaks oli MUUSIKA ning kõik pidid endale meeldiva kostüümiga kohale tulema. Mina olin mustlane/musta muusika esindaja, Simon punk/rock ja Julia hip hop. Pidu oli väga tore ning mõned pildid siis allpool. Pühapäeval oli meil kodus “family fiesta” kalasupi ning koogiga.
Järgnev nädal oli väga hea töö tegemiseks, sest kõik tundus olevat tagasi normaalses rütmis. Elsa tundub lugemises juba natuke parem olevat ning vast suudab ta mõne aja pärast juba iseseisvalt lugeda. Kui ütlesin Elsale eelmise nädala lõpus, et mul on pühapäeval sünnipäev, siis tahtis ta otsekohe ka peole tulla. Ning kuna see polnud võimalik, siis mõtlesin, et viin talle oma sünnipäeva puhul isetehtud kaerahelbeküpsised. Pühapäeval siis küpsetasin hoolega ning mu Ecuadori pere kiitis neid küpsiseid päris palju. Igastahes oleksime Julianega esmaspäeva hommikul peaaegu naerukrambid saanud, sest kui Elsa küpsiseid proovima hakkas, tuli tema poolt üks väga hapu nägu ning lühike kommentaar, et “Ei, mulle ikka need küpsised ei meeldi..” ;)))) Juliane pakkus, et võibolla polnud küpsised talle piisavalt magusad ning kaerahelbed võisid ka imelikud olla.. ;) Kes teab, aga igastahes tunni lõpuks oli Elsa küpsised ikkagi nahka pistnud ;)
Sellel laupäeval oli meil teiste vabatahtlikega suur “Dia de la Familia”, kus siis kõik vabatahtlikud olid oma peredega ühisele üritusele kutsutud. Oli päris tegevusrohke päev ning huvitav oli näha, kes millise pere juures siis elab. Pühapäeval oli emadepäeva puhul meil järjekordne “family fiesta”, seekord siis Juliane pere juures ning sõime jällegi miskit suppi ja vähke. Samuti nägin esimest korda, kuidas vähke elusast peast puhastatakse ja valmistatakse.
See nädal teen jällegi korralikult tööd ning nädalavahetusel lähme Riobambasse, kus saab rongi katusel mägede vahele sõitma minna. Samuti ostsime Franziskaga piletid juuni alguseks Costa Ricasse ning katsume paar nädalat seal ja Nicaraguas ringi vaadata.
Tervitustega!
Madli
No comments:
Post a Comment