Baños

Tere-tere!

Aeg on siin päris kiiresti möödunud ning suure üllatusena olen kohapeal juba üle kuu aja olnud – mis tähendab, et olen enamvähem ka siinsesse rütmi sisse elanud.

Töö mõttes on ikkagi üks põhikohustusi Elsa ning Blancaga tegelemine, keda me siis Julianaga vaheldumisi õpetame. Kui Blanca (noorem tüdrukutest) on suhteliselt õpialdis ning haarab kõike suhteliselt hästi, siis Elsat peame ikka kogu aeg tagant togima, et ta keskenduks ning ülesandeid lahendaks.. Ning kuna Martin käib ülikooli tõttu koolis enamvähem nagu kuuvarjutus, siis olen kohati pidanud andma kehalise kasvatuse tunde üksinda.. Õnneks küll näiteks teisele klassile, mis pole niivõrd raske kui näiteks seitsmes.

Kuna siinolek on enamustel meist suhteliselt lühike, siis katsume ikka iga nädalavahetus midagi teha, et riigiga võimalikult hästi tutvuda. Eelmine nädal käisime teiste vabatahtlikega Bañoses, mis on kuulus oma termide poolest. Kui alguses tundus, et mina ja Franziska lähme sinna kahekesi, siis lõpuks otsustasid teised vabatahtlikud ka ikkagi ühineda ning olime kokku seal kaheksapealise seltskonnaga.. Bussisõit (3.5 USD) Bañosesse võttis aega umbes neli tundi ning kohale jõudsime pimedas reede õhtul, et ennast hostelisse (6 USD) sisse registreerida ning õhtust sööma minna. Samuti broneerisime endale laupäeva hommikuks parvetamise/raftingu Pastaza jõe peal (25 USD).

Esimene üllatus laupäeva hommikul hostelist välja astudes olid Bañost ümbritsevad mäed, mida pimedas näha polnud võimalik. Kuigi väga populaarne turistide sihtkoht, on linn väga väike (ära eksida pole võimalik) ning igast küljest ümbritsetud mägedega. Päeva alustasimegi ca 1 h sõiduga jõe äärde, kus siis pärast suhteliselt professionaalset algkoolitust meid kahte parve ära jaotati. Ma olin ainuke, kes varem parvetamas oli käinud – aga võrreldes varasemate jõgedega oli Pastaza ikkagi kõvasti kiirema vooluga. Kokkuvõttes läbisime 16 km ca 1.5 tunniga.. Mina ja taani vabatahtlik Andreas olime meie paadi eesotsas ning giid oli väga aldis meid suuremate lainete otsa juhtima, nii et pärast esimest 10 minutit olime ilusasti läbimärjad. Ühes ohutumas jõe osas otsustasid giidid 2 parve üksteise peale panna ning vahepeal ronisimegi oma parvest teise, mis oli parasjagu seiklus. Kestis see siiski ca 10 minutit ning tagasi oma parve ronides oli juba natuke turvalisem tunne ;) Peale meie giidi (kes oma rastadega ja kanepitätoveeringuga nägi välja nagu täielik hipi), kes niisama ujuma vahepeal läks, õnnestus Janil oma aer kivide vahele kinni ajada ning seeläbi sisse kukkuda. Õnneks oli vesi seal kohas ca põlvedeni ning midagi hullu juhtunud – Janil lihtsalt veel üks elamus juures. Kui kellelegi see midagi ütleb, siis Pastaza jõgi oli kolmanda taseme parvetamise jõgi. Pärast parvetamist oli hinna sees ka traditsiooniline lõuna, milleks oli lisaks kanasupile grillitud kana ja riis ;)

Kuna Baños on ikkagi kuulus oma termide poolest (vesi tuleb lähedal asuvast vulkaanist), otsustasime pärastlõunal Franziska ja Andreasega termidesse minna. Sissepääs 2 USDi ning rahvast kahes basseinis (soe ja külm) nagu muda.. Kuna me läksime sinna nii hilja ning termides käimine on ka kohalike seas väga popp, siis sõna otseses mõttes oli sooja vee bassein inimestest ülerahvastatud; külma vee basseinis õnneks oli rohkem ruumi, aga seal ei saanud kauem kui 3 minutit normaalselt olla.. Igastahes väga mõnus kogemus oli, st vihma küll sadas, aga kõik oli värskes õhus, ühel pool oli mägi koos kosega ning teisel pool hea vaade õhtusele linnale..

Pühapäeval laenutasime mägijalgrattad ning sõitsime ca 30 km erinevaid koski vaatama ning niisama loodust nautima. Õnneks läks tee enamjaolt mägedest alla, seega polnud see sõit üldse väga raske. Tee alguses pidime ühest kottpimedast tunnelist läbi sõitma, mis oli päris hirmus – st sõitsime autoteel ikkagi ning kui autosid polnud, polnud midagi näha. Järgmistest tunnelitest sai õnneks mööda sõita ja tagasi tulles saime 1.5 USDi eest ennast ühe turistiveoauto (veoauto kastist on turistidele nö istmed ehitatud) peale sebida ja ei pidanud tagasi mägedest ülesse sõitma. Ahjaa, mäest alla sõidu üks negatiivne külg oli see, et mu jalgratta tagapidur ei töötanud väga hästi ning pidin enamjaolt esipidurit kasutama – õnneks harjus sellega suhteliselt ruttu ära. Tagasi Bañosesse tulles sõime kiiresti lõunat ning hüppasime esimese bussi peale, et õhtuks ikkagi Quitos olla.. Kokkuvõttes oli jällegi üks väga mõnus ja aktiivne nädalavahetus ning Bañosesse tahaks miskihetk isegi tagasi minna.

Sellel nädalavahetusel on Ecuadoris selline püha nagu Carnaval, millega seoses on esmaspäev ning teisipäev ametlikult vabad. Seega üks pikk nädalavahetus ning otsustasime Jaqueline’i ning Franziskaga Ecuadori kultuuripealinna Cuencasse sõita. Võtame homme öise bussi (10 h ning 10 USD) ning kohapeal peaksime saama 4 päeva olla. Teised vabatahtlikud tahtsid rannikule minna, aga kuna praegu on kogu Ecuadoris peaaegu iga päev sadanud, siis on teed rannikule suletud ning nad vist jäävad ikkagi Quitosse. Kuna meie siinoleku ajal on ainult kaks sarnast pikka nädalavahetust, siis otsustasime ikkagi mitte Quitos sellel ajal olla.

Ehk siis mõnusat vabariigi aastapäeva ja nädalavahetust! & järgmised uudised siis Cuencast. [Katsun 24ndaks ikka miski koogi siin küpsetada ;)]