Viimase nädala uudised siis. Esiteks olen oma pildid aegapidi ülesse suutnud riputada, seega võite lisaks aegajalt vaadata ka järgmist aadressi: picasaweb.google.com/madli.pindmaa Teiseks tuleb välja, et ma väljastpoolt seda mandrit sms-e vastu võtta ei saa (ise saata saan), seega kui on midagi väga olulist, tuleb kas helistada või ekirjutada.
Kolmandaks siis olin esimest nädalat oma projektil. Praeguse seisuga töötan siis ca 10 min bussisõidu kaugusel ühes algkoolis linnakeses nimega Lumbisi. Koolis on 1-7nda klassi peale kokku ligi 300 õpilast ning igal klassil on eraldi õpetaja (lisaks veel kooli direktor ja inglise keele õpetaja). Seega suhteliselt väike kommuun.
Esimesel nädalal olen aidanud ca 40ne õpilasega 3nda klassi õpetajat, kellele siis pean näiteks igasuguseid asju tahvlile joonistama (a la erinevad regioonid Ecuadoris), mille lapsed siis peavad käeharjutusena ümber joonistama. [ehh, kes teab, siis ega mu joonistusoskus just 5+ pole ;)] Peale selle olen aidanud klassis aeglasematel oma asjadega järje peale saada ning erinevaid töid kontrollida. Muideks, väga suur respekt õpetajale, kes neid lapsi kuidagimoodi vaos suudab hoida, sest ilma õpetaja kohalolekuta võivad lapsed ikka päris hullud ja lärmakad olla..
Lisaks olen aidanud Ecuadori vabatahtlikul Martinil kehalise kasvatuse tunde anda, sest lastel eraldi kehalise kasvatuse õpetajat pole. Tavaliselt on poisid pandud jalgpalli ning tüdrukud korvpalli mängima. Eks näis, mida uut me välja mõtleme – minu puhul oleneb see muidugi ka hispaania keele arengust.
Peale selle on mu üheks olulisemaks ülesandeks Julianaga koos anda hommikupoolikutel eratunde kahele õele (Blanca ja Elsa, 9/11 aastat), kes läksid hiljem kooli ning seetõttu on neil õpiraskused. Tänu Julianale õppis Blanca alles hiljuti lugema, aga Elsaga peame selle veel korda saama. Lisaks õpetama matemaatikat ja inglise keelt. Ning võite ette kujutada, et nad on praegu 5ndas klassis ning mida selle klassi õpilased juba teadma peaksid jne. Kuna Juliana oli see nädal ära, siis tõenäoliselt saan sellest paremat aimu alates uuest nädalast.
Pidime see pühapäev Simoni ja Franziskaga Quito kõrval asuva Pinchinca mäe (ca 4600 m) tippu ronima. St teatud kõrgusele saab sõita Telefericoga ning edasi tuleb jalutada. Arvo, kes u nädal aega tagasi seal käis, et kogu tripp võttis tal aega u 5 tundi. Aga nagu tavaliselt tuleb midagi ootamatut ette ning ma suutsin reede pärastlõunal oma jala meie maja ees asuval teel ära väänata, seega peame üritust edasi lükkama. Kõik on enamvähem ok, st ostsin endale külmageeli ja ravin jalga hoolega, aga mäe tippu ikkagi ei saa ronida.
Üks positiivne asi kõige selle juures on, et olen saanud viimasel ajal päris mitut head filmi vaadata. Kokku vaatasin vist kuut filmi, välja tooksin Margot at the Wedding Nicole Kidmaniga ning Revolutionary Road-I Kate Winsleti ja Leonardo DiCaprioga, mis mõlemad polnudki nii halvad kui arvata võiks. Lisaks sellele üks viimase aja parimaid filme on olnud Juno (by Jason Reitman), mida me käisime Simoni ja Franziskaga kinos vaatamas. Film ise kajastab päris rasket teemat (teismelise rasestumine, abort, adopteerimine, jne), aga sellises mõnusalt positiivses võtmes, et kokkuvõttes ei tundu midagi väga võimatut ;) Muideks, üle-eelmise aasta PÖFFi film “4 kuud 3 päeva 2 tundi” (Rumeenia), mis kajastab sama teemat, aga oluliselt negatiivsemas/karmimas võtmes, on siin see kuu “Casa de la Cultura”-s. Lisaks vaatasin Kirsten Sheridani filmi August Rush, mis on väga mõnusalt südamlik film..
OK, ravin oma jalga siis edasi ning järgmisel nädalal uued uudised. Täna käisin veel Mercedese ja Luisi töökohas – ühes militaarkoolis, kus oli “Dia de Deporte” (Spordi päev) ning panen need pildid Picasasse ka ülesse. N2dalavahetusel l2hme teistega Bañosesse, et varsti sellest ka uudiseid..
Tervitused!
Kolmandaks siis olin esimest nädalat oma projektil. Praeguse seisuga töötan siis ca 10 min bussisõidu kaugusel ühes algkoolis linnakeses nimega Lumbisi. Koolis on 1-7nda klassi peale kokku ligi 300 õpilast ning igal klassil on eraldi õpetaja (lisaks veel kooli direktor ja inglise keele õpetaja). Seega suhteliselt väike kommuun.
Esimesel nädalal olen aidanud ca 40ne õpilasega 3nda klassi õpetajat, kellele siis pean näiteks igasuguseid asju tahvlile joonistama (a la erinevad regioonid Ecuadoris), mille lapsed siis peavad käeharjutusena ümber joonistama. [ehh, kes teab, siis ega mu joonistusoskus just 5+ pole ;)] Peale selle olen aidanud klassis aeglasematel oma asjadega järje peale saada ning erinevaid töid kontrollida. Muideks, väga suur respekt õpetajale, kes neid lapsi kuidagimoodi vaos suudab hoida, sest ilma õpetaja kohalolekuta võivad lapsed ikka päris hullud ja lärmakad olla..
Lisaks olen aidanud Ecuadori vabatahtlikul Martinil kehalise kasvatuse tunde anda, sest lastel eraldi kehalise kasvatuse õpetajat pole. Tavaliselt on poisid pandud jalgpalli ning tüdrukud korvpalli mängima. Eks näis, mida uut me välja mõtleme – minu puhul oleneb see muidugi ka hispaania keele arengust.
Peale selle on mu üheks olulisemaks ülesandeks Julianaga koos anda hommikupoolikutel eratunde kahele õele (Blanca ja Elsa, 9/11 aastat), kes läksid hiljem kooli ning seetõttu on neil õpiraskused. Tänu Julianale õppis Blanca alles hiljuti lugema, aga Elsaga peame selle veel korda saama. Lisaks õpetama matemaatikat ja inglise keelt. Ning võite ette kujutada, et nad on praegu 5ndas klassis ning mida selle klassi õpilased juba teadma peaksid jne. Kuna Juliana oli see nädal ära, siis tõenäoliselt saan sellest paremat aimu alates uuest nädalast.
Pidime see pühapäev Simoni ja Franziskaga Quito kõrval asuva Pinchinca mäe (ca 4600 m) tippu ronima. St teatud kõrgusele saab sõita Telefericoga ning edasi tuleb jalutada. Arvo, kes u nädal aega tagasi seal käis, et kogu tripp võttis tal aega u 5 tundi. Aga nagu tavaliselt tuleb midagi ootamatut ette ning ma suutsin reede pärastlõunal oma jala meie maja ees asuval teel ära väänata, seega peame üritust edasi lükkama. Kõik on enamvähem ok, st ostsin endale külmageeli ja ravin jalga hoolega, aga mäe tippu ikkagi ei saa ronida.
Üks positiivne asi kõige selle juures on, et olen saanud viimasel ajal päris mitut head filmi vaadata. Kokku vaatasin vist kuut filmi, välja tooksin Margot at the Wedding Nicole Kidmaniga ning Revolutionary Road-I Kate Winsleti ja Leonardo DiCaprioga, mis mõlemad polnudki nii halvad kui arvata võiks. Lisaks sellele üks viimase aja parimaid filme on olnud Juno (by Jason Reitman), mida me käisime Simoni ja Franziskaga kinos vaatamas. Film ise kajastab päris rasket teemat (teismelise rasestumine, abort, adopteerimine, jne), aga sellises mõnusalt positiivses võtmes, et kokkuvõttes ei tundu midagi väga võimatut ;) Muideks, üle-eelmise aasta PÖFFi film “4 kuud 3 päeva 2 tundi” (Rumeenia), mis kajastab sama teemat, aga oluliselt negatiivsemas/karmimas võtmes, on siin see kuu “Casa de la Cultura”-s. Lisaks vaatasin Kirsten Sheridani filmi August Rush, mis on väga mõnusalt südamlik film..
OK, ravin oma jalga siis edasi ning järgmisel nädalal uued uudised. Täna käisin veel Mercedese ja Luisi töökohas – ühes militaarkoolis, kus oli “Dia de Deporte” (Spordi päev) ning panen need pildid Picasasse ka ülesse. N2dalavahetusel l2hme teistega Bañosesse, et varsti sellest ka uudiseid..
Tervitused!
Oo, Banos.. Ära siis seal lendava kiviga pihta saa:)
ReplyDeleteEhh, 6nneks ei saanud jah.. see veel yks turistil6ks seal? Cuencas see-eest saime veepommidega pihta..
ReplyDelete